Raha paneb rattad käima

Eile olime rahabossid ning lõime laiaks natuke rohkem kui 9 miljonit. Täna oleme olnud natuke vastutustundlikumad ning kulus vaid 500 000. Praegu lugesin sulli üle ja muutusin murelikuks... ainult 2 miljonit on järgi :).

Miljonäri-Märt

Oksekott ja uued nunnud.

See võttis kõigest 12 päeva.
Täna hommikul, koos ilusa päiksepaistega tuli esimene potikallistus. Mitte alkoholist - seda ma jõin viimati 13 juuli (appikene, ma muutun karslaseks). Süüdi oli hoopiski Cooking Panda söögikoht või minu streik Aasia köögi vastu. Nüüdseks on kõik korras ja tuju taaskord hea.

Olime meie bassu ääres. Made loomulikult jälgib ujujaid. Mis ta teada sai ?
Number üks: Nad ei oska krooli ujuda. Käed lähevad plärts ja plärts vette ja ca 60m peal jõud otsas.
Number kaks: Euroopas, mida väiksem bikiini, seda parem. Siin kannavad naised/tüdrukud (isegi väikesed poisid) trikoosid, mis on kindlasti mõndade inimeste mälust kustunud.

        

 

Küll on lillelised, ühetoonilised, sitside-satsidega, pikkade varukatega - you name it. Lastel täitsa vahvad mõned ja tulid enda omagi meelde - neoonroheline. Oh, seda vana aega.

 

Olime täna kulutajad ja ostsime endale uued tellud. Ma pean häbiga tunnistama, et ma läksin nutimaailma üle, aga ainult sellepärast, kuna siin ülimalt lahedad telefoni ümbrised (loomakõrvade, nägude, kiisude jms) ja ma tahan neid endale. Minu praegusele telefonile kahjuks polnud.
Telefonid täitsa ühtekad, Märdil natukene väiksem- ihihihih.
Muretsesime ka kohalikud numbrid.
Made : 0812 12 733356
 Märt : 0812 12 343241 

 

 

Nüüd aga tulevast tripist. Lähme hispaanlaste ja uruguailastega teisipäeval paradiisi saari uudistama.

 

Hommikul kell kuus start.Sadamasse sõidame ligikaudu 30 minutit ja seal ootab meid paat. Kogu üritus kestab 10-12 tundi. Selle sees otsime perfektset paradiisisaart, näeme ülisinist vett, käime ujumas ja sööme. Hea get away hotellist.

Praegu lähen ära Harry Potterit vaatama. Sjaao (:

 

 



 

.

Natuke Ramadanist

Tervist,

Märt siinpool. Räägin teile veidike moslemitest.
Indoneesia on maailma kõige suurem islamiusuline riik. 90% kogu rahvastikust (250 000 000 inimest) on moslemid. Hetkel vältab islamimaailmas kõige tähtsam püha - Ramadan (uskumus on, et koraan jõudis Muhammadini kunagi Ramadani kuu jooksul). Kuidas tähistatakse? Paastutakse kogu selle kuu vältel - juuli alguspaigust kuni augusti keskpaigani. Söömine ja joomine on keelatud alates hommikul kella kuuest kuni õhtul kella kuueni ehk päiksetõusust päikseloojanguni.
Hetkel peatume mina, Made ja piloodid õppeperioodil hotellis Jakarta linnas. Õhtusöögil käime kohalikus kaubamajas (bad ass kaubamajaga on tegu - keskel on lõbustuspark ameerika mägede ja muuga. Tavaliselt eksime poodi vahel ära ning väljapääsu leidmiseks kulub keskmiselt 15 minutit.), kus on jõhkralt söögikohti ja meeletus koguses kohalikke. Võite ette kujutuda, mis juhtub õhtul kell kuus, kui nad lõpuks ometi võivad süüa-juua. Restoranide taga on järjekorrad... et istuma saada...
Arvasime, et oleme jube kavalad ning läksime sööma kell viis õhtul. Kohalikud on veel kavalamad - nad hakkavad kella poole viiest söögikohtadesse kogunema, laudu ära võtma ning osad tellivad isegi söögi ära. Nii nad siis istuvad seal - kõik lauad on võetud, toidud ees ja keegi ei söö. Aga meie maiustame mõnuga!
Räägin natuke ka pilootidest, kes on moslemid. Meie lennufirma poolt on soovitus pilootidele, et nad tööajal ei paastuks. Samas pole võimalik usulisi tegevusi keelata. Väidetavalt umbes 80% kõigist pilootidest, kes on moslemid, paastuvad Ramadani ajal... Rõhutan, et keelatud on ka vedeliku tarbimine ning lennukis on õhuniiskus kordades madalam... Pole hullu - minu esimene lend toimub ilmselt augusti teises pooles, seega selleks ajaks on pühad läbi.
Nagu juba varem mainisin, käib meil hetkel teooriaõpe. Kui olime jõudnud ühe aine läbi võtta ning oli aeg testi hakata lahendama, pidi õppe läbiviija just palvetama minema - meile jagati testid kätte ja jäime üksipäini. Nii mõnus ulakas tunne oli. Nagu oleks jälle keskkoolis tagasi... tegime mõnuga koostööd ja olime jube rahul. Õujee.

Praegu ei viitsigi rohkem kirjutada. Asun parem kohalikke lennujaamu õppima.
Olge mõnusad,
Märt.

Oi-oi

Teate küll ju seda toredat tunnet, kui kohtad kaubanduskeskuse toidupoes valget inimest..

Oeh.. Märt

Peatükk 1. Jakarta.

Kui Made lennukiga Indoneesiasse jõudis, oli Märt juba Singapuris...

 

Kallis Tallinn suutis loomulikult lennu algusega tunnike hilineda(St.Peterburis saime napilt lennukile), teised lennud olid rahulikud. Emiratesi lennukid väga suured, aga meeldiva teeninduse ja söökide-jookidega. Meie eest hoolitseti ilusasti, Estonian Arist sellist asja oodata poleks. Kohe toodi maitsev kehakinnitus ja juua - mida ise tahtsid.

Lennujaamas kiirelt viisa tehtud, pagas kätte saadud ja leitud üles sildiga mees "Made Masik". Algas teekond hotelli suunas. Püha jumal, milline liiklus. Te ei kujuta ette, kui PALJU rollereid ma nägin. Amsterdam, mis on tuntud enda rohkete rataste poolest jääb Indoneesiale alla.

Kirjutan lühidalt, mis vahepeal toimunust eredamalt meeles on ning hiljem räägime muust toimuvast juba vähe täpsemalt.

Arvati, et Märdi elukaaslane on pärit Balilt, kuna seal Made populaatne nimi.          

Me oleme pikad. Inimesed on enamjaolt meile õlgadeni, mõned isegi lühemad + kõik ühesugused.          

Hotellil pole viga. Basseinid, jõusaal, tenniseväljakud, sulgpall, golf, jalkavälja - kõik on olemas ja tasuta.          

Poest saadud valge inimese allahindlust.          

Söödud suure isuga kanavarbaid - yämmmii ! (: Üks õhtu oli halb toit. Märt sai supi, mis lõhnas tugevalt vetika ja soola järgi. Mina nuudlid, mis maitsesid (vabandust sõnakasutuse pärast) nagu sitt. See oli kohutav. Palusime toidu kaasa pakkida, et olla viisakad (valetasime, et saime kõne, et peame ära minema) ja viskasime pärast Mäkki prügikasti.

Hinnad odavad ja käime igal õhtul väljas söömas (Made igatseb väga ise toidutegemist ja koristamist)          

Käidud kinos Mina Supervaras 2 vaatamas (Y)          

Kohvi juues tõi kõrval lauast kohalik tegelane kooki. Märdile maitses, kuna magus ja soolane oli kokku pandud - mustikamoos ja riivitud juust. Om nom nom. Madele not so much. Üksinda (Madel) kaubanduskeskuses väga meeldiv pole käia. Meestelt saad liiga aktiivseid pilte ja suhtlust. Vaadatakse palju, näidatakse näpuga ja käiakse salaja järel. Mees kõrval, pole probleemi!          

Tulnud ka küsimus, kas oleme paar ja abielus. "Mitte veel" oli vastus. Paar aga küll. Õujee! Luba pildi tegemiseks on küsitud alles nüüd. Naljakas kohe vaadata, kuidas see neile nii palju rõõmu toob, et saavad valge inimsega pilti teha.          

Temperatuur on keskmiselt koguaeg 27 kraadi + umbne/niiske. Vihma tulnud vähe, äikest ka näinud.          

Eestist oleme kellaajalist 4 tundi ees.

 

Järgmiste lugudeni! Terima kasih, et läbi jõudsite lugeda! ciao!

 

Made ja Märt.