Indoneesia liikluseeskirjad

Indoneesia liikluskorralduses on tore süsteem või kui täpsem olla, siis selle puudumine. Nagu vist eelnevalt oleme maininud, siis juhilubade saamiseks ei läbita koolitust, vaid minnakse politseijaoskonda ning ostetakse sõitmisõigus. Mina olen pätt ja sõidan ilma lubadeta, kuna soodsam on kinnipidavale liikluskorraldajale libistada 3-10€, kui osta (!) load 35€ eest. 

Praeguseks on meid kinni peetud vaid korra, kuid siis aitas alati töötava lause "Aku pilot pesawat Garuda" ehk "Ma olen Garuda piloot". Viskasin jutu sekka ka lause "pilot pesawat, tidak problem pilot sepedamotor" ehk "lennukipiloodina pole probleemi piloteerida rollerit" ning olingi tagasi teel. 

Üldiselt tundub, et liikluskorralduses reeglid puuduvad, kuid kõik on tuttavad ühiskonnas iseloodud süsteemiga. Panen kirja mõningad reeglid, luues sellega ilmselt esimese liiklusõpiku Indoneesias:

-Load tuleb endale osta

-Sõita ei pea oskama

-Väetim/vaesem jääb peale - kui roller sõidab otsa autole või vastupidi, peab autojuht andma rollerijuhile raha, sest ta on ilmselgelt rikkam

-Pärast õnnetust/kõksu sõidavad pärast omakohut (vahepeal virutatakse kiivriga) kõik oma teed edasi (meil on olnud 3 kõksu, mis lahenesid mõne sekundiga)

-Auto/rolleri tuled võib vahetada ükskõik mis värviliseks (sinised suunatuled, vilkuvad pidurituled jms on lihtsalt lahe) või üldse kinni katta

-Suunatulesid üldiselt kasutama ei pea, kuid võimalusel näita sellega ristivastupidist

-Ringteele sisenemisel peavad teed andma ringteel olijad, et tekitada paremaid ummikuid

-Peateele (mitte et seda siin eksisteeriks) keerates tuleb võimalikult paljudele ning maksimaalselt ohtlikult ette keerata ning seejärel tõmmata hoog minimaalseks, et teistel oleks parem pidurdada

-Kui näed mõnda valget inimest sõitmas, tuleks talle kõrvale tõmmata ning temaga juttu ajada

-Pärast vigastatutega õnnetust peaks nad kätest-jalgadest tõstes viskama kõik kokku suvalisse autokasti - kindlasti tuleks vältida kannatanute fikseerimist

-Politseile tuleks pistist anda, kuna nad on vormikandjad ning seetõttu Indoneesias au sees - siis ei pea pistist andma, kui sinu vorm on tähtsam

-Kohalikul ühistranspordil on õigus kõigile otsa sõita, kuna nende masinad on nõnda logud, et need ei maksa midagi (vaata uuesti suunatulede reeglit)

-Punase tulega võib teatud märgistatud kohtades sõitmist jätkata (see reegel mulle ausaltöeldes meeldib, kuna on palju ristmike, kus pöörajad kedagi ei sega)

-Punast tuld võid ka lihtsalt vältida ning lampi läbi liikluse panna (see reegel mulle ei meeldi)

-Ristmiku ületades on hea idee vaadata igas suunas, kuna ellu jääda on tore

-Vastassuunas sõitmine on okei. Et vähendada ohtlikust tasub veel tuled ka ära lasta, et need vastutulijat pimedas ei segaks

-Kui rollerit tankida on tarvis, siis selle töö teevad teiste seas ära ka tänava ääres kütust müüvad 4-7 aastased lapsed
-Ristmikul otse sõites peaksid sisse panema hädatuled, kuna muidu inimesed ei saa aru, kuhu sa lähed (vaata uuesti suunatulede reeglit)

-Kuna riigil on tohutud naftavarud ning on maailma umbes kahekümnes nafta eksportija, siis on 600,000 inimesega linnas vaid umbes 7 tanklat, mis müüvad kütust vaid vahemikus 8.00-16.00.

-Signaalitades ja tulesid vilgutades annad märku, et annad teisele liiklejale teed. Samade märguannetega annad ka märku, et ei anna talle teed

-Rolleriga võib maksimaalselt sõita neli inimest, kuid sobib ka 5 või 6

-Rolleriga sõites peaks suur redel kaasas olema

-Üldiselt saab rolleriga kõike vedada (näiteks elusaid sigu)

-Kui teeületaja käega ei vehi, siis ei pea teda üle laskma (eriti ülekäigurajal)

-Liikluses on kõige mugavam liikuda ussi stiilis ühelt teerajalt teisele põigeldes

-Kui vastassuunas liiguvad vaid rollerid, on okei teha autoga nende rajal möödasõitu, kuna sina oled autos ning selles on ohutu

-Autode sisustus tuleks kättesaadavate vahenditega võimalikult koledaks muuta (näiteks täitma armatuurlaua mänguloomade/suure pruuni karvase riidega või lakke tõmbama oranži kunstnaha)

-JNE JNE JNE JNE JNE

Kui need paar asja välja arvata, on muide sõita tore :). Lisaks loetakse Balikpapani liiklust üheks normaalsemaks terves riigis!

Banaani riik.

Kui paar kuud tagasi sõitis laev läbi veealuste elektrikaablite, mille tõttu olime elektrita päeva, siis eile läks elektrijaam põlema, mille tõttu olime elektrita 22 tundi. Märt tegi veel õhtul nalja, et võib olla lõikas keegi kaablid läbi.

Banaani riik. Neil on raha jalaga segada tänu naftale, kullale ja gaasile, aga korralikku elektrijaama ja süsteeme endale riik tagada ei suuda. Pidevalt tehakse elektrikatkestusi, et elektrit linnale võrdselt jagada (imelik asi), vee kaevu parandatakse 3 kuud ja vett saad kaks korda nädalas. Suured jagamis ja jaotamis vennad on.

Te ei kujuta ettegi kuidas tahaks Euroopat.

Elu ilma veeta.

Kas Teie kujutaksite tänapäeval elu ette ilma veeta ?

Meid pannakse viimasel ajal kõvasti proovile ja vaadatakse kaua vastu peame. Eestist tagasi tulles ootas meid köögis suur veekahjustus ja mööda lage jooksev pragu. Elektrikatkestused külastasid meid vähemalt 2-3 korda päevas ja eriti meeldis neil tulla öösiti. Maas vedeleval paberil oli teadeanne, et järgmised kolm kuud on meie piirkonnal ainult vett laupäeval ja pühapäeval. Ülejaanud nädalapäevad vesi puudub, sest parandatakse kaevu.

Meil vajus suu lahti ja närvid olid viimasele piirile pandud. Ei saanud hambaid pesta, rääkimata endast ja teistest vajalikest tegevustest. Me teeme 5-6 päeva nädalas trenni ja higistame ka lihtsalt olles, sest väljas on palav. Vahel olime haisukotid. Käisime sõprade juures pesemas või ujusime basseinis. Väga piinlik.

Üks õhtu oli eriti piinlik, kui kutsusime sõbrad õhtusöögile. Kui inimesed saabusid, siis kadus elekter, ei saadud käsi pesta /tualetti kasutada, sest vett polnud, elamine oli palav ja midagi ei näinud. Elame nn rikaste piirkonnas, aga see hetk oli küll vaese mehe tunne.

Ühel hetkel lakkasid töötamast tualetid. Päris rõve. Kallasime aga enda joogivett tualetti, kui üks hetk polnud meil endal midagi tarvitada. Kuna vee puudus oli käes, siis pissisime aeda (kes nuttes, kes salaja) ja tualett oli hädaolukorraks.

Meil on aias 1000L tünn, mis ongi sellisteks juhtumiteks mõeldud, loomulikult oli see tühi. Helistasime majaomanikele, kes muretsesid sisse vee ja pumba, mille abil vett majja transportida. Algul polnud surve kiita, aga vähemalt ei pidanud enam aias nuttes pissil käima. Pidupäev.

Reedeti oleme põnevil, sest siis saame pesu pesta ja täita tünni, et tulevale nädalale vastu astuda.

Mis sajandil me elame, et Sul on kodus korralikku vett ainult 2 PÄEVA nädalas ja seegi pole korraliku survega, vaid täielik naljanumber ja niimoodi KOLM KUUD !?!?!

Ärge raisake vett, hinnake seda. See võib nipsu kiiruselt kaduda.

Till peos

Indoneeslased on ülimalt sõbralik, tore ning jutukas rahvus (isegi kui nad ei valda sinuga sama keelt). Kahjuks puudub neil igasugune elementaarne oskus valida aega, kohta ning pöördumisviisi, et vestlust alustada.

Tänane näide:
Sisenen vetsu ning juba saadavad mind pilgud ning kujutan ette, kuidas poiste sihik eemaldub potist. Liigun enda ette vaadates pissuaarini ning asun püksilukku avama. Kõrval olev indoneeslane, till pihus, pöördub minu poole:
Indoneeslane: "Hello, mister. How are you?"
Mina: *vaikus*
I: "Mister, what is your name?"
M: *vaikus*
I: "Mister, what do you do here?"
M: *sajatan endamisi*
I: "Mister, you like here?"
M: "Hey, I am not going to speak with you here!"
I: "Mister, where do you live here?"
M: *lõpetasin kärmelt asjatoimetused ning tõmbasin uttu, pilk ning "mister, mister" mind saatmas*

Selline asi on normaalne ja igapäevane. Vaata ka näiteid piloodist eestlanna blogist. Talle meeldivad need situatsioonid veel eriti.

"Olgem eestlased, aga saagem ka indoneeslasteks"

Selle postitusega oleme jäänud küll sada aastat hiljaks, aga parem nüüd, kui mitte kunagi. Antud tekst kuulub pere Indoneesia reisi hulka ning selle eesmärk on demonstreerida, kui vabalt ning vapralt nad siin mail asju tegid.

"Olgem eestlased, aga saagem ka indoneeslasteks" näol oli tegu minu ja Made korraldatud võistlusega, kus andsime reisikaaslastele ettekirjutisi, mida nad kolme nädal jooksul näha, teha ja kogeda võiksid. Läbi selle soovisime, et nad saaksid tunda meie elu enda nahal. 

Meie suureks üllatuseks sai võistlusest reisi üks mõnusaim osa. Osavõtt oli väga tubli ning võitja sooritas lõpetuseks lausa 41,5 asja/tegevust 50-st. Vaadake ise nimekirja ning mõelge, palju te oleks neist ära suutnud teha. 

Fauna

o    Uju kilpkonnaga

o    Puutu kilpkonna

o    Puutu kala

o    Kohta kolme liiki ahve

o    Ratsuta elevandiga

o    Haara härjal sarvist

o    Sööda mingit looma

o    Kohta Komoodo varaani

o    Märka meres elavat imetajat

o    Lase ahvil enda otsa ronida

Maitsed

o    Maitse seitset kohalikku puuvilja

o    Söö duurianit, kuid ära sülita seda välja

o    Söö krabi, kalmaari ja krevette

o    Osta iseseisvalt tänavalt söögipoolist

o    Söö kalapea suppi

o    Söö Rawoni suppi

o    Toitu üks päev ainult taimsest söögist (Made poolt emotsionaalne tugi)

o    Söö tempet, tofut ja soolast muna

o    Söö enda püütud kala

o    Söö loomanahka või kanavarbaid

Aktiivne tegevus

o    Sõida surfilauaga püsti olles

o    Tee Madega hommikul laevas joogat

o    Tee kukerpall (võib ka vees teha)

o    Naera ennastunustavalt

o    Tantsi ja lõbutse matusel

o    Mine Madega hommikujooksule

o    Püüa prussakas kinni (abivahendiks võib kasutada vaid salvrätti)

o    Üllata oma kallimat positiivselt

o    Tee vees Merle mootorpaati

o    Uju päikeseloojangu ajal

Kohalikud ja keel

o    Kallista kohalikku

o    Tee kohalikule musi (põsk sobib)

o    Loe ladusalt indoneesia keeles ühest kümneni

o    Õpeta kohalikule eesti keelne lause

o    Tõstke kohalikuga toosti

o    Kohalikuga pilti tehes tee loll nägu pähe

o    Sõida kohaliku hobutranspordiga

o    Sõida kohaliku kondimootori jõul liikuvas transpordivahendis

o    Müü kohalikule miski maha

o    Kohta eestlast (meie ei lähe arvesse)

Mitte eriti toredad tegevused

o    Koge elektrikatkestust

o    Koge veekatkestust/avariid

o    Kuku kogemata vette

o    Koge kõhulahtisust

o    Astu millegi rõveda sisse

o    Ärka öösel üles moslemite palvuse peale

o    Saa kohaliku peale tusaseks

o    Tüdine ära lausest "Hello mister!"

o    Kohta toas suurt prussakat

o    Ehmu

Nägemist lumi, tere päike !

Jätsime taaskord seljataha imeilusa Eesti. Meie nautisime seda lund ja miinuskraade väga. Jõulud olid täis rikkalike toidulaudasid ja rõõmsaid nägusid. Küll sai pitsi tõstetud, jääauku hüpatud ja lumes lihtsalt tammutud.

Meie lennud möödusid muredeta. Lennukitel süsteemid funktsioneerisid ja lendurid olid valvsad. Aastavahetus oli meil Iraani kohal, kus kilistasime-kolistasime shampa klaase ja istusime tuutud peas. Väga piinlik, aga kahjuks Eesti uutaastat me ära oodata ei jõudnud, kuna uni võttis võimsust.

Maja oli õnneks püsti. Küll aga oli köögi laes suur veekahjustus ja mõra. Toolid olid kaetud hallitusega ja kaks väga kuivanud ja sipelgate poolt puhtaks tehtud prussaka laipa leidsime ka. Tagaaed on täielik mets, mille Märt tänaseks on korralikumaks muutnud. Isegi toolid on hallitusest puhtaks saanud.

Oleme püüdnud olla ka aktiivsed. Käinud külas, jooksmas ja juba varsti teeme ise väikse istumise enda pool, eestipäraste kaardimängude ja wrappidega. Mina võitlen ikka ajavahega. Kuidagi ei õnnestu normaalsel ajal magama saada. Hetkel Märt magab õndsat und ja mina olen üleval (kell on 03.09). Poolteist tundi veel, siis hakkab vaikselt uni tulema ja saab poole päevani magada. Märt proovis täna aidata, et äratab natukene varem üles, aga kuna olin nii väsinud ikkagi, siis sain palaviku hoopis kaela. Õnnelik mina.

Igatahes, soovime kõigile Head Uut Aastad! Selamat tahun baru!

Eestimaa, Eestimaa!

Homme alustame taas matka kalli kodu poole. Eestis viibime vahemikus 28.11.2014-31.12.2014. 

Kuigi see ajavahemik on näiliselt pikk, ei jõua me kõigile külla, ega suuda kõigile ise helistada. Seega väike üleskutse - ärge jääge meie järgi ootama, vaid tõmmake meile ise traati ja saame kokku!