On kerge kaotada sidet kodumaaga, kui oled kõigist eemal, ei näe neid, ei saa kellegagi suhelda, ega saa üritustel luua üheskoos uusi mälestusi. Ma tõesti ei saa aru, kuidas veel 10 aastat tagasi oli võimalik väliseestlasena elada kaugel maal, kui polnud veel Skype'i (õige eestlasena seletame siin muidugi kõigile, kes selle loomise taga on).
Skype vahendusel oleme käinud mitmetel pidudel, osa saandud Helena ja Silveri pulmast, jõulupidudest, mänginud mänge ning rääkinud tunde toredate inimestega. Järgnevalt väike pildikodu ekraanitõmmistest (esimest korda elus kasutan seda sõna).
Esimene kõhunägemine
Jõulumees!
Mjäugumine Skypes
Unetud ööd
Väga rahvusvaheline kõne surmtõsiste Tammuritega
Ette on tulnud ka harvaesinevaid Skypemis vigastusi - kiirabi tuli järgi emale, kes oli just põlvekõõlused murdnud
Tubli lapselaps helistab muidugi ka vanaemadele Tallinnas ja Parksepas ning vanatädile Moostesse
Isegi pitse saab Skype vahendusel kokku lüüa!
Lõpetuseks ka üks pilt teiselt poolt ekraani. Nagu piltidelt selgub, ei kanna ma Skype'ides eriti riideid...
Mis ma muud oskan kosta, et tõmmake meile ikka traati, naerame ja nutame koos, kuulame uusimat klatši ning paneme Skype'i vahendusel pidu.
SKYPEMISENI!
No comments:
Post a Comment