Kes veel ei tea, siis ka mina, Märt, jõudsin mõni päev tagasi Balikpapani. Esimene tunne uues kodulinnas - pärast maandumist liikus lennuk mööda lennurada väga ühtlaselt ja rahulikult ehk vähemalt kodubaasi rada on korras. Kes on maandunud Tbilisi lennujaamas või Kiievi Borispoli lennurajal 36L, teab, mida ma kartsin.
Sammudes lennuki trepist alla tervitas mind esimesena kõige suurem rott, mida ma kunagi elus olen näinud. Kalpsas rõõmsalt lennuki alla ning ilmselt hakkas mingeid juhtmeid närima (ptui, ptui, ptui).
Praegu tervitan kõik Estonian Airi meeskondi, kes peatuvad Vilniuses Novoteli hotellis - Balikpapanis oleme selles samas. Hotell on täitsa mõnus, kuid bassu on kahjuks remondis. Netiühendus on natuke halvem, kui oli Jakartas, kuid ilmselt saame siiski soovijatega Skype-da. Loodetavasti leiame endale peagi uue kodu ning saame siit minema ning oma kohvrid lõpuks lahti pakkida. Mõnest imbub juba väikest haisu...
Kuulmiseni!
No comments:
Post a Comment