Vana aasta saatsime ära harjumuspäraselt põhjapoolkeral.
Mind planeeriti kuupäevadeks 30.12-01.01 tööle Sulawesi saare tippu Manado
linna. Võtsin ka lennuhirmu põdeva Madekese ühes, kes oli seekord ülimalt
vapper (tagasiteel mitte enam nii vapper, kui kapten ta maandumiseks kokpiti
kutsus/kamandas).
2013 aasta viimase päeva veetsime hotellis ja selle
lähiümbruses. Õhtul hilja saabus Manadosse ka meie elukaaslane Mari-Liis ning pistsime
tema toas kinni aasta viimase õlle, pitsa, burxi ja friikad. Kõht oli rahul ja
tuju oli mõnus. Käisime veel väiksel jalutuskäigul ning vaatasime varajast
paugutamist.
Kell 23:00 ühinesime hotelli poolt korraldatud peoga. Jõime
apelsinimahla ja vett, olime viksid ja viisakad ning nautisime palmipuude all
istudes ilutulestikku ja elavat muusikat. Olime täiskasvanulikud... Kui saabus
aasta dua ribu empat plus karjusime „selamat tahun baru“ ning jälgisime, kuidas
hotelli töötajad hoiavad käes meetripikkuseid raketipatareisid ning värisevad
üle kogu kere, kui järjekordne litakas läbi nende keha käib. Indoneesia.
Kõigest pool tundi pärast südaööd olime juba voodis pikali.
Kell 4:30 ootas meid juba äratus, et „koju“ - Balikpapani - lennata. Kui
lennuki uksed sulgusid, saabus Eestimaale aasta 2014. Meie tõusime vaikselt
lendu, vaatasime, kuidas mõned vulkaanid vaikselt tossavad ning haigutasime
kapteniga mmmõnusalt. Made sai juba peagi koju, kuid meie pidime veel
Yogjakartas ära käima...
Kallid lugejad, soovime teilegi Selamat tahun baru!
No comments:
Post a Comment