Alustuseks vana hea vabandus... sorri, et me oma tegevustest
kirjutanud pole, bla-bla-bla. Sorri, mister. Sorri sorri. Nüüd, kus see on
kaelast ära, räägime, mis meil vahepeal on toimunud. PS: käes on neljapäeva õhtu, mis tähendab, et meil on
küünlavalge õhtu – hakkame vaikselt harjuma, et just neljapäeviti on
paaritunnine elektrikatkestus. Seega kirjutame, kuniks akut jagub.
Seda, et me jõulud ja aastavahetuse Indoneesias veedame,
teadsime juba pikalt ette. [tohoh, elekter tuli tagasi] Kurb oli ikka, aga
soovisime siiski meeldivad õhtud veeta ning hakkasime varakult valmistuma. Külmikus
istusid verivorstid peekoniga, singikäntsakas, pudel Viru Valget, purk praekapsast
ja palju muud head ja paremat. Ka Margus ja Mari-Liis pidid meiega ühinema,
kuid ootamatult muudeti nende graafikuid ja meie plaanid läksid nässu. Mõlemad
oli Indo peal laiali ja seega veetsime mõnusa õhtu kahekesi.
Kaminas prõksus tuli (youtube-is siiski ja karvane käsi
segas aegajalt tuld), verivorstid särisesid ahjus ja mängis meeldiv eesti
muusika. Tahaks küll kiidelda, et meil olid rohelised jõulud, kuid teil ju
samuti... Jõuluvana meil ei käinud, kuuske asendas pambuse punt ja Skype vedas
meid alt, kuid veetsime siiski väga meeldiva õhtu.
Indoneeslased tähistavad jõuluõhtut 25ndal detsembril. Kuna meie kohalik sõber Brilliant oli samuti esimest aastat perest eraldi ning ihuüksi, kutsusime ta sel õhtul välja. Käisime jaapani restoranis, kus proovisime Teppanyaki stiilis tehtud toitu. Ukse peal tervitas meid mõnusalt ülepäevitunud jõuluvana, kes andis meile pulgakomme. Pärast väikest pildiseeriat istusime maha ning meie ees valmistas kokk suurel metallplaadil erinevaid mereande. Kohati kerkis meie kohale meetrikõrgune tuleleek, kui viskit kasutades küpsetati tules kuningkrevette. Super maitsed!
Õhtusöök oli külluslik ja paak sai ääreni täis. Kui kodupoole sõitsime, rääkisime Brilliantile Eesti jõulutraditsioonidest ning kutsusime ta enda poole verivorsti sööma. Veryworst, nagu tema seda hääldas, libises õlle, hapukurgi ja hapukoore abil kenasti alla. Saime kiita: „maitsef veryworst!“. Kuupäeval 28.12 ärkasin (mina, Märt) Manados kell 03:00 ning käisin Skype vahendusel Eestis jõulupakidpidu peol. Sain ka see aasta jõuluvanale luuletuse lugeda, minu auks võeti pits teravamat, nägin mootorpaati ja kuulsin Raiste karjumist. Kui kolm tundi hiljem vulkaanide vahel õhku tõusin, oli samaaegselt kurb ning ülev meeleolu.
Indoneeslased tähistavad jõuluõhtut 25ndal detsembril. Kuna meie kohalik sõber Brilliant oli samuti esimest aastat perest eraldi ning ihuüksi, kutsusime ta sel õhtul välja. Käisime jaapani restoranis, kus proovisime Teppanyaki stiilis tehtud toitu. Ukse peal tervitas meid mõnusalt ülepäevitunud jõuluvana, kes andis meile pulgakomme. Pärast väikest pildiseeriat istusime maha ning meie ees valmistas kokk suurel metallplaadil erinevaid mereande. Kohati kerkis meie kohale meetrikõrgune tuleleek, kui viskit kasutades küpsetati tules kuningkrevette. Super maitsed!
Õhtusöök oli külluslik ja paak sai ääreni täis. Kui kodupoole sõitsime, rääkisime Brilliantile Eesti jõulutraditsioonidest ning kutsusime ta enda poole verivorsti sööma. Veryworst, nagu tema seda hääldas, libises õlle, hapukurgi ja hapukoore abil kenasti alla. Saime kiita: „maitsef veryworst!“. Kuupäeval 28.12 ärkasin (mina, Märt) Manados kell 03:00 ning käisin Skype vahendusel Eestis jõulupakidpidu peol. Sain ka see aasta jõuluvanale luuletuse lugeda, minu auks võeti pits teravamat, nägin mootorpaati ja kuulsin Raiste karjumist. Kui kolm tundi hiljem vulkaanide vahel õhku tõusin, oli samaaegselt kurb ning ülev meeleolu.
No comments:
Post a Comment