Päike säras taevas, lained loksusid vaikselt randa ning meie pikutasime õndsas rahulolus katusealustes ning sukeldusime oma raamatutesse. Lõpuks ometi olime Madega taas kahekesti ning üritasime end vahelduseks kõigest välja lülitada. Meie elu Balikpapanis on lihtsalt kordades vaiksem ning selline pikaajaline reis ning suhtlusemaraton pumpasid meist mahlad välja. Nüüd oli meil kolm päeva enda jaoks, enne kui saabuvad uued matkasellid...
Kui Gili saarele jõudsid Rolpa, Inx ja Kaliif, olime suutnud end päikesepatareide abil veidi turgutada ning lisaks kogus Made vaimset energiat igapäevastest joogatundidest. Ka mina võtsin julguse kokku ning proovisin selle imeasja ära ning jäin väga rahule - keha oli lõpus täiesti töss, kuid enesetunne oli suurepärane. Veel oli meil alati päevakavas saarele ringi pealetegemine, milleks kulus alati vähemalt tunnike, kuna kõndisime ringi ninad maas ning vaatasime, milliseid karpe ja koralle meri täna on randa uhtunud. Lisaks meisterdasime liivalosse, toimetasime koos oma uute sakslastest sõpradega, vedelesime pidevalt meres ning lihtsalt olime ja logelesime.
Sõprade saabudes vahetasime oma rannabungalo välja hotelli tüüpi majakeste vastu. Mis kõige tähtsam - uues kohas oli bassein, kus veetsime enamuse oma ajast kokteilide ja õllede seltsis. Oli uskumatult mõnus ja vaba atmosfäär ning jutte jagus hiliste õhtutundideni. Nagu polekski mõnda aega erinevates maailma otsades elanud. Meile ei tulnud just suure üllatusena, et Pallo oli Balil mingi käki kokku keeranud ning ei jõua saarele õigel päeval. Naersime lihtsalt ja pikutasime bassus edasi.
Pärast üle kümnepäevast Gili saarel olemist jõudis lõpuks kätte aeg, kui ka minu ja Made jaoks hakkas Indoneesia ringreis lõppema. Olime selleks ajaks tervelt kuu aega sõidus olnud ning oli isegi tekkinud igatsus Balikpapani kodu järgi. Sõpradega koos veedetud päevad jäävad mällu suurepärastena - mõnulesime, nautisime maitsvaid roogasid (spetsiaalses ahjus küpsetatud ekstrajuustune pitsa ning tulel grillitud searibid!!! Proovige vaid midagi sellist Indoneesiast leida!), klaasi taga filosofeerisime maailma asjade üle ja lihtsalt superbagus oli!
Rolpa ja co veetsid järgnevad päevad Balit avastades, mind saadeti esimesel puhkusejärgsel päeval otse Jakartasse õppusele ning Made püüdis lihtsalt taastuda. Balikpapani tagasi jõudes, tulid sõbrad ka siia külla. Oli tänuväärne, et nad ütlesid kohe välja, et nad ei soovi ringi tõmmelda, ega ei pea iga päev mingit tegevust olema. Mul on millegipärast arusaam, et kui keegi tuleb külla, peab neid kõikjale viima ning nad ära väsitama. Nii on juhtunud eelmiste külastajatega ning õnneks on Made mind selles osas veidi tagasi hoidnud ("ehk tahavad nad lihtsalt puhata, Märt?"). Ilma tõmblemisetagi oli mõnus olemine ning oleme väga tänuväärsed, et järjekordne seltskond võttis sellise matka ette.
Kohtume juba mõne päeva pärast lumises Eestis! Ka blogi vajub nüüd mõneks ajaks talveunne, et aastal 2015 jälle asjatama asuda. Aitäh lugemast, kohtumiseni, häid jõule ning head vana aasta lõppu!
Made ja Märt
No comments:
Post a Comment